veetasemes. Tänase päeva kogemus näitab vastupidist: viimase paarisaja aasta jooksul tarbitud fossiilsed kütused on Maa kliima muutuma pannud. Palju torme ja üleujutusi kohtades, kus seni on olnud võimalik rahulikult elada, ning ka ookeani veetaseme tõus kasvuhooneefekti põhjustatud kliimasoojenemisest annavad tunnistust eelolevatest majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest. Valida on tuuma-, päikese- või maa siseenrgia vahel. Lahendusi on põhimõtteliselt kaks: kas kasutada energiatootmisskeeme, mis ei häiri süsinikuringet, või kasutada energiaallikaid, mis on lähemalt seotud päikese-energia või maa siseenergia kasutamisega (päike, tuul, veejõud, biomass, maa sisesoojusel töötavad jõujaamad). Ainsaks täna teada olevaks tõhusaks süsinikuringest suhteliselt lahti sidestatud jõujaamaks on tuumajaam. Ainsad kasutust leidnud jaamatüübid on raskemaid aatomituumi kergemaks
3 Gaasi ruumala V l = dm Gaasi absoluutn temperatuur T K o Gaasi temperatuur Celsiuse skaalas t C Gaasi mass m kg Gaasi molaarmass M kg/mol Gaasi universaalkonstant R 8,31 J/(mol*K) Siseenrgia muut U J Gaasipoolt tehtud töö A J Soojusmasina kasutegur Soojushulk Q J kg/s2 Erisoojus c J/(kg*oC) Mass m kg Temperatuuri muut t o C Sulamissoojus J/kg
Termodünaamilise süsteemi siseenergia on kõikide süsteemi moodustavate mikroosakeste kineetilise energia summa. Siseenergia koosneb molekulide kulgliikumise, pöördliikumise ja võnkliikumise kineetilisest energiast, molekulidevahelisest toimeenergiast, elektronide liikumisenergiast ja vastastikusest toimeenergiast aatomi tuumaga, tuuma nukleonide energiast ja nende omavahelisest toimeenergiast jne. Termodünaamika ei vaatle siseenergiat kogu tema keerukuses ega arvuta täielikku siseenrgia hulka, ta arvestab üksnes asjaoluga, et siseeenrgia on süsteemi oleku funktsioon. Süsteemi oleku muutusega kaasneb ka tema energia muutus, seega võime süsteemi siseenergiat vaadelda kui ühte süsteemi oleku funktsiooni teiste parameetritega (m,p,V,T) kõrval. Süsteemi siseenergia muutus on tähtsaks termodünaamilist protsessi iseloomustavaks suuruseks, ta ei olene termodünaamilise protsessi iseloomust vaid määratletakse lõpp-ja algoleku (U2 ja U1) siseenergiate vahega:
annaabi.ee 
