ükskõik kui täpselt. Asukoht ja impulss ning aeg ja energia on näited suurustest,mis on omavahel määramatuse kaudu seotud. 11. Mis on tuumareaktsioon? Näide! Vastus: See on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad või elementaarosakesed. Näide: Uraani tuumade lõhustumine neutronite toimel tuumapommis või -reaktoris. 12. Millest sõltub seoseenergia suurus ja kuidas? Vastus: Tuumade siseenergiad on erinevad, sest tuumad on erineva suurusega. Ühe tuumaosakese kohta arvutatud seoseenergia on väikestel tuumadel pisem, keskmise suurusega tuumadell kõige suurem ja rasketel tuumade jälle veidi väiksem. 13. Millised jäävusseadused kehtivad tuumareaktsioonides? Vastus: Laengu jäävuse seadus ja massiarvu jäävuse seadus. 14. Mis isel. Radioaktiivse lagunemise kiirust? Vastus: Poolestusaeg. Ühe poolestusajaga laguneb pool algsetest tuumadest. Järgmise
Q = km k = SI : =1 SI-s on kütteväärtuse ühikuks võetud sellise kütuse kütteväärtus, mille m 1kg kg korral 1kg antud kütuse täielikul põlemisel vabaneb soojushulk 1J ja seda ühikut nim. üheks dzauliks kg kohta. (1J / kg ) Soojuslik tasakaal tuleneb termodünaamika I seadusest ja energia jäävusest. Soojusliikuks tasakaaluks nim. olukorda, kus vaadeldavas süsteemis olevate kehade vaheline soojusülekanne kestab seni, kuni nende kehade siseenergiad võrdsustuvad. Soojuslikku tasakaalu saab väljendada võrrandiga: Q1 + Q2 + Q3 + ... + Qn = 0 , kus Qn = ( n = 1,2,3...) on soojusülekande tulemusel ühtedele kehadele antavad ja teistelt kehadelt võetavad soojushulgad.
Entroopia on selle protsessi käigus suurenenud. Entroopia on protsesside pööratavuse mõõt, näitab protsesside toimumise iseeneslikku suunda. 4.3.3. Entroopia statistiline interpretatsioon Boltzmann näitas entroopia tähendust ka mikroskoopiliselt tasandilt lähtudes. Süsteemi üks ja sama olek võib realiseeruda erinevate mikroolekute kaudu. Näiteks süsteemi siseenergia võib olla sama erinevate mikroolekute korral – alamsüsteemide siseenergiad võivad olla erinevad, kuid nende summa on sama. Erinevad olekud realiseeruvad erineva tõenäousega. TD II seadus evõib formuleerida ka järgmiselt: Iseenda hoolde jäetud süsteem läheb vähema tõenäosusega olekust üle suurema tõenäosusega olekusse. Termodünaamlise oleku statistilise kaalu W abil on süsteemi entroopia avaldatav järgmiselt: s=k ln W , (4.19) kus k on Boltzmanni konstant.
annaabi.ee 
