järelevalve, sest puudused tegevuse erinevates valdkondades võivad mõjutada finantstulemust. Seega tuleb pidevalt otsida vigu ja ebakohti. Finantsjuhtimine peab osalema järelevalve süsteemide väljatöötamises ettevõttes ning nende sujuvas ühildamises juba toimuvate mehhanismidega. Finantsjuhid peavad aktiivselt osalema sisekontrolli süsteemi arendamises, selleks tuleb arendada tõhusat koostööd siseauditiga. 3. Mõista ja hajutada riske Riskide avastamine ja juhtimine nõuavad väga põhjalikke teadmisi erinevates valdkondades, et välja selgitada võimalikud ohud, selleks et arendada riskijuhtimise strateegiat ja vältida võimalikke kahjusid: · Võtmetähtsusega äripartnerite kaotus selline oht on praktiliselt igal ettevõttel. Finantsjuhtimine peab välja töötama tegevuskava juhuks, kui lahkub mõni klient või tarnija- selleks riskimaandamiseks on
Töötajate tegevus on planeeritud viiepäevakute kaupa, mis võimaldab arvesse võtta puhkusi, lähetusi ning muid plaanilisi eemalviibimisi. Kvartaliplaan peab arvesse võtma ka reserv- ehk puhverajad. Strateegiline plaan peab sisaldama tervet rida nõutavaid osasid (vastavalt rahandus- ministeeriumi sätestatule). Üks osa plaanist peab põhjalikult kirjeldama siseaudititi struktuuri- üksuse arenguga seonduvaid probleeme ja teine osa peab kirjeldama siseauditiga hõlmatavaid objekte, auditi läbiviimise orienteeruvaid perioode, sagedust mingis valdkonnas ning kindlasti vajaminevaid ressursse. Siseauditi olulisemad standardid IIA ehk rahvusvahelise siseauditi instituut, mis on välja töötanud auditi üld- ja eristandardid. Siseauditi üksuse sõltumatus ja objektiivsus: · Siseaudiitorid peavad olema sõltumatud tegevustest ja valdkondadest, mida nad auditeerivad.