Metsade sääst
ringi liikunud. Teine oluline eeldus ulatuslikumaks tõrvaajamiseks oli suurte
männimetsade olemasolu. Näiteks Mustjalas Saaremaal, Kõpus Hiiumaal ja Kagu-
Eestis Pihkva järve ääres oli just seetõttu tõrva ajamine eriti laialdane. Neis
tõrvaajamise keskustes toodeti tõrva nii palju, et talurahvas vahetas seda naabritega
vilja vastu (Viires, 1975). Tõrva valmistati ka müügiks.
Tõrvaahjud koosnesid sise- ja välisahjust. Siseahju laoti käred ehk tõrvased. Neid
saadi tavaliselt männikändudest, mis olid peeneks lõhutud. Välisahju pandi puud,
millega siseahju kuumutati. Õhuta tingimustes ja suure kuumuse käes hakkas
tõrvastest välja immitsema tõrva. Milliseid tõrvaahje kasutati ? Talus võidi oma
tarbeks väikeses koguses tõrva ajada kummuli pööratud vanas pajas. Suuremates
kogustes tõrva valmistamiseks ehitati näiteks Mustjalas paekivist umbes inimese
kõrgusi mantelahje
annaabi.ee 
