Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
Uut tüüpi, Nõukogude
Eesti Kirjanike Liit loodi saksa okupatsiooni ajal 1943. aastal Moskvas. Asuta-
miskoosolekul valiti esimeheks August Jakobson ja peale tema pääsesid
juhatusse ka Johannes Väres-Sarbarus ja Jobannes Semper. Koosolekul osales
ühtekokku paarkümmend eesti kirjanikku, lisaks eelpool nimetatutele veel
näiteks Debora Vaarandi, Aadu Hint ja Nigol Andrescn. Koosolekul leiti, et
kirjanike kutseühingust peab saama tõelisele nõukogulik, mark- sisdikul
ideoloogial põhinev võitlusvahend.
Aastatel 1941-1944 ilmus tagalas oma paarsada eestikeelset trükist -
perioodikat, bro- süüre ja õpikuid ning luulekogusid (Barbarus "Relvastatud
värsid", Semper "Ei vaikida saa"}, kuid napilt proosat.
Pärast nõukogude võimu taastamist võeti 1945. aasta kevadel Kirjanike
Liitu 25 Saksa okupatsiooni ajaks kodumaale jäänud kirjanikku ja aasta lõpus
oli liidul 47 liiget. Kohe algas aga ka vastupidine liikumine - Kirjanike Liidust
annaabi.ee 
