Mõned tiibsisalikud olid varblase suurused, teised, näiteks pteranodondide tiibade siruulatus küündis kuni 7.5 meetrini. Vanim fossiilne lind pärineb Juura ajastust. See leiti 1861. aastal peeneteralisest Solenhofeni lubjakivist Saksamaal 1861. aastal. Mõne kuu pärast leiti sealtsamast ka täielikult säilinud luustik sulestiku jäljenditega. Ta sai nimeks Archaeopteryks ehk ürglind. Kui poleks olnud märke sulestiku kohta, siis luustiku järgi oleks ta arvatud sisalikuks. Tal olid sisalikelt päritud 20 lüliga saba ning tiibade otstes paiknevad küünised. Nokk puudus ning nagu kõigil sisalikel, olid tal ka hambad. Lennulihased olid nõrgad ja nüüdisaja lindudega võrreldes lendas ta üsna halvasti. Ühegi linnu luustikku peale ürglinnu oma pole Juura ladestust leitud. Joonis 6. Pterosaurus ehk tiibsisalik. Kes olid dinosaurused? Pole olemas eraldi liiki või perekonda nagu dinosaurused. See on üldine nimetus
(Parish 2003:34) Austraalias elav Nupp-sabaga gekol on sileda neerukujulise sabaga. Geko pikkus on 9cm. Elutseb poolkõrbelistel aladel. Nupp-sabaga geko suudab sõltuvalt tujust ja enesekaitseks oma värvust muuta. (Parish 2003:35) 3.3.3. Sugukond: Agaamlased Austraalias elutseb umbes 65 agaami liiki. Austraalia kraeagaami eriline ehe krae, on harilikult kurgu alla kokku volditud. Kui ta oma ebatavalise krae laiali ajab, muutub ta kahtlemata mandri kõige kaunimaks sisalikuks. ,,Kraed" kasutab ta ka rivaalide eemalepeletamiseks. Maapinnal on ta hästi väle ja jookseb peamiselt tagajalgadel. Kraeagaami pikkuseks on 45-90 cm, krae läbimõõduks on 20-25 cm ja kaaluks on kuni 500 grammi. Kraeagaam elutseb puudel, enamuse päevast okstel lamades ja päikesepaistel peesitades. (Parish 2003:40) Moolok ehk okkaline kurat äratab õudu, ent tegelikult on ta kahjutu sipelgasööja. Moolok elab kuivades ja liivastel aladel ja võivad elada kuni 20-ne aastaseks. See
annaabi.ee 
