Terased
Sõltuvalt olekust struktuuri järgi
lõõmutatud olekus (kas ferriitsed, perliitsed)
normaliseeritud olekus nii et teil võib olla ferriit-perliit, martensiit, võib olla austeniit.
Sõltuvalt sellest, milline oli terase keemiline koostis. Kroomteras on ferriit sajaprotsendiliselt,
nikkelteras on austeniitteras.
Üks suur liigitus on veel kasutusotstarbe järgi. Mis otstarbeks kasutatakse.
Kaks suurt gruppi.
Süsinikteraste puhul on piiriks 0,7% C-sisadust. 0,7% C-d on konstruktsiooniterased ja üle 0,7
on tööriistaterased.
Legeeritud teraste puhul on see piir natuke ebamäärasem. Legeerterastel
konstruktsiooniterased jäävad põhimõtteliselt samasse -0,7%.
Tööriistaterased sõltuvad sellest, kus seda tööriista kasutatakse. Kui kasutatakse
löökinstrumente (nt vasar), siis suur süsinikusisaldus teeb terase hapraks. Tähendab, ei tohi
kasutada suurt süsinikusisaldust, et oleks suurem sitkus. Siin on piiriks kuskil 0,4%