ii. Jääkainete eritamine 2) Ainete transport (vettsisaldavate biomolekulide näol) 3) Struktuurne funktsioon 4) Kaitsefunktsioon 5) Elu järjepidevus Vee mõju säilivusajale Enamikes toiduainetes on vett rikkalikult 1) Vaba vesi 2) Seotud vesi a. Ei ole lahustiks b. Külmub väga madalatel temperatuuride c. Aururõhk puudub d. Tihedus on vaba veega võrreldes suurem Vee aktiivsus Toidu säilituskvaliteet ei sõltu mitte vee sisadusest toiduaines, vaid vee aktiivsusest P on osaline veerauru rõhk temperatuuril T, P0 on veeauru rõhk samal temperatuuril T ja ERH on tasakaalne suhteline niiskus temperatuuril T Kui aw langeb: 1) Mikroorganismide kasv pidurdub 2) Ensüüm-katalüüsitud reaktsioonid aeglustuvad 3) Mitte-ensümaatiline pruunistumine pidurdub 4) Rasvade autooksüdatsiooni kiirus aga kasvab! Mida kõrgem on vee aktiivsus, seda lühemat aega toit säilib. Säilitamiseks üritatakse vee
4.6 Soolade kristalliseerumine Savitelised sisaldavad lahustuvaid sooli mis kristalliseeruvad (lahusena vees) tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub. Need soolad kogunevad fassaadile ja kristalliseeruvad ning muutuvad inetuteks valgeteks laikudeks. Kõige enam on kristalliseerunud soola laike näha korstnatel, sokklikorrustel, kus müür on kõige vastuvõtlikum kristalliseerumisele ning madalates kaitsvates seintes. Soola konsentratsioon sõltub lahustuva soola sisadusest tellises ning müüri tasemest ja püsivusest. Soolade kristalliseerumine pindadel on küll inetu, kuid ei põhjusta kahjustusi. Ajapikku võib vihm pindadelt soola ära pesta. Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise. Seda effekti nimetatakse krüptokristalliseerumiseks. Kahjuks aga ei ole võimalik ennetada soolade kristalliseerumist. 4.7 Sulfaatkorrosioon
annaabi.ee 
