Vana-aja muusika
vastulaulmine. Seda tehti kahte moodi. Et kas eeslaulja ja vahelduv rühma vastulaulmine, või
siis kahe rühma omavaheline vastulaulmine.
Vanas kreekas Hakkati muusika arenemisel tegema juba lavastusi. Need olid tragöödia
lavastused kus mängisid kaasa nii inimesed kui ka pooljumalad. Tragöödia arendati Dionüüsia
järgi. Dionüüsia on viljakusejumala auks tehtud kevadused rahvuslikud peod, kus lauldi
tantsiti ning etendati. Sealt arenes tragöödia, see sisaaldas sõnasi, muusikat, kujutavat kunsti,
arhitektuuri, tantsu ja näitlemist.
Indias on muusika väga tähtis kuna sealsed arvavad et muusika on jumala päritolu.
Seal on ka muusika õppimine väga tähtis, kuid ka keeruline, kuna seal nõutakse nii laulja,
pillimehe kui ka kuulaja käest täpsust ja kõrget tähelepanu. Neil oli kasutusel palju keerulisem
tonaalne süsteem kui muudespaikades. Indias oli igaks ajaks oma muusikaline teos. Näiteks
hommikuks, või siis kevadeks