„Mis nüüd?“ küsis ta endalt, vaadates pimedust. Ta tundis, et peab ära minema, isegi rohkem, kui tema õde. Ta oli samas asendis kuni kell lõi kolm ning suust tuli viimast korda hingeõhku. Hommikul leidis koristaja ta laiba. Öeldes seda vanematale, saatsid nad koristaja minema ning hakkasid oma tööandjatele kirju kirjutama, paludes puhkust – nad olid ju seda väärt. Kolmekesi läksid nad korterist minema, mereäärde puhkama. Vanemad istusid kaldal ja vaatasid sirutavat Gretet, mõeldes:“Milliseks ilusaks nooreks naiseks on ta sirgunud.“ Tegelaskujud Gregor Samsa – loo peategelane. Ametilt rändav müügimees, kes teenib raha suuresti vanemate ning noorema õe elatamiseks. Ühel hommikul ärkas mees putukana ning „Metamorfoos“ keerleb antud sündmuse üle – kuidas tegelane muutusest jõudis surmani. Nagu Franz Kafka isiklikult, internetientsüklopeedia „wikipedia“ sõnul, kannatas Gregor Samsa kliinilisedepressiooni all
,,Mis nüüd?" küsis ta endalt, vaadates pimedust. Ta tundis, et peab ära minema, isegi rohkem, kui tema õde. Ta oli samas asendis kuni kell lõi kolm ning suust tuli viimast korda hingeõhku. Hommikul leidis koristaja ta laiba. Öeldes seda vanematale, saatsid nad koristaja minema ning hakkasid oma tööandjatele kirju kirjutama, paludes puhkust nad olid ju seda väärt. Kolmekesi läksid nad korterist minema, mereäärde puhkama. Vanemad istusid kaldal ja vaatasid sirutavat Gretet, mõeldes:"Milliseks ilusaks nooreks naiseks on ta sirgunud." 7 Tegelaskujud Gregor Samsa loo peategelane. Ametilt rändav müügimees, kes teenib raha suuresti vanemate ning noorema õe elatamiseks. Ühel hommikul ärkas mees putukana ning ,,Metamorfoos" keerleb antud sündmuse üle kuidas tegelane muutusest jõudis surmani. Nagu Franz Kafka isiklikult, internetientsüklopeedia
Ta teadis ta olevat lihtsõduri, kuid ometi paistis kõik, mis teda ümbritses, Nad ei tahtnud aga enam sõda näha, neile oli sellest küllalt! Mingu need sõtta, kes üleloomulikult suur. Ta nägi teda sõitvat sammu läbi ääretute väesalkade kui muistse seni on kodus istunud, mingu, tapelgu, nemad ei tahtnud aga enam! Ja nad sülitasid ning sõjapealiku. Siis nägi ta teda käe sirutavat, ning lee-gionid liikusid ta märgi järgi kui rääkisid õudseist kannatusist. merelained. Ja siis astus ta võitjana võõrastesse linnadesse, mis olid kui päikeses Maret kuulas seda kõike hirmust vabiseva süda-mega. säravad kristallmetsad. Ta ei mõistnud pooli asju, mida räägiti, ega saanud aru sõja keerdkäikudest. Kõik
mis peitus ülemdiakoni mõistatuslikes sõnades: «See surmab tolle. Raamat surmab ehituse.» Meie arvates oli sel mõttel kaks külge. Kõigepealt oli see preestri mõte. Hirm uue teguri, trükikunsti ees, vaimuliku hirm ja hämmastus Gutenbergi trükipressi sära ees. Kantsel ja käsikiri, kõneldud ja kirjutatud sõnad olid trükitud sõnast hämmeldunud: nii oleks ka varblane kohmetunud, kui ta taevas äkki näeks ingel Leegioni korraga oma kuut miljonit tiiba laiali sirutavat.* See oli prohveti hüüd, kes juba kuuleb vabastatud inimkonna sumisemist ja kihamist, kes näeb ette, et tulevikus mõistus kaevab usule haua, et teadus pääseb võimule religiooni asemel, et maailm raputab eneselt Rooma ikke. See oli filosoofi ennustus, kes näeb, kuidas trükikunsti 1 Püha Martini kloostri abt, s. o. Prantsusmaa kuningas, on oma elujärjelt vaimulik, tema päralt on väike püha Venantiuse kiriku ; ogudus ning kapiitlis istub ta laekahoidja toolil (lad. k.). 167
annaabi.ee 
