E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Hüppa, Tölp!»
Aga Tölp-Tarapita pistis keele pikalt suust välja, otsa ussikeerdudel liigutades, pilgutas
altkulmu
kollaseid silmi peremehe poole ja läks põõsa taha.
Jaanus kohendas oma keha jälle loomulikku seisu.
«Ahaa!» naeris Oodo. «Tarapita pahandab «Tölbi» üle. Miks sa «Tarapita» ei hüüdnud?
Tule siia, Tarapita!»
Tarapita ilmus saba liputades põõsa tagant. Poiss ja koer heitsid selili maha, Tarapita ajas
neli jalga sirukile, pigistas silmad kinni ja näis sügavasti uinuvat. Korraga sosistas Oodo:
«Kass tuleb!» -- ja koer pühkis kui tuisk ja tolm minema, noor rüütel tagantjärele.
Kui Oodo ja koer olid läinud, ütles Jaanus tasakesi Emmile, kes kuskilt lehelt lepatriinu oli
tabanud ja seda oma valgete sõrmekeste vahel patseerida laskis:
«Nüüd pean ma hoovi minema. Isa vahest otsib juba.»
21
Emmi pigistas õrnalt pihu kinni, nii et lepatriinu vangi jäi, vaatas kahetsedes Jaanusele
annaabi.ee 
