Lastejutud
Tegelikult poleks külaline seda isegi märganud, aga
paraku ei väljunud söök mitte põrandale, nagu tavaliselt, vaid niigi raskeid õnnetusi taluma
pidanud mehe kingale. Tagatipuks hakkas Kati oma toas flööti mängima ning Murri va
rumaluke Katiga kaasa ulguma. See oli postiljoni niigi poolkurtidele kõrvadele liig mis liig
ning ta otsustas õudustemajast kiiresti minekut teha. Uksel pööras ta ringi ning sajatas:"Susi
teid söögu!"
Sel samal hetkel tõstis Tirr saba ja sirtsutas talle tundmatule objektile, et oma ala märgistada.
Õnnetuseks osutus seekord tundmatuks objektiks selle sama isiku jalg, kes vaid veidi aega
tagasi rõõmsalt meie välisuksele oli koputanud. Tirri pahandus oli viimane tilk karikasse.
Järgmine kord lubas postiljon tulla juba kohtukutsega, talle nii füüsiliselt kui vaimselt
põhjustatud kannatuste eest.
Niipea, kui uks mehe järel sulgus, purskasid mamma, papa, Kati ja Mait justkui ühest suust
naerma