Rüütlikultuur
Rüütlikultuur keskajal
Rüütlid olid keskajal eksisteerinud sõjamehed, keda värbasid ülikud ja muud kõrgel
positsioonil olevad inimesed enda kaitseks. Rüütlite kohustuslikku arsenali kuulus alati
hobune, raudrüü ja relv. Nad vandusin oma isandale truudust ja vastutasuks kaitse eest
said nad maad (st feodalism). Rüütlikultuur sai alguse 15. sajandil. Kulus mitu sajandit
stereotüüpsete rüütlite tekkeks õilsad härrasmehed. Rüütlid erinesid üksteisest
varanduse ja võitlusoskuste poolest, mis andis neile ühtekuuluvustunde, millest edaspidi
hakkasid tekkima rüütliordud. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki
rüütel pidi olema rüütellik. Head näited rüütlikirjandusest on "Kuningas Artur", "Tristan
ja Isolde". Zanrit iseloomustab kurtuaasne ja ilmalik kirjandus, enamasti rahvaluulest
lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirj...
annaabi.ee 
