Kontserdiarvestus
paljudel olid silmad kinni ning naeratus suul. Järgmisena kõlas Johann Kaspar Mertzi
Tarantella. Meloodia on väga mõnusalt korduv ja meenutas hispaania rahvamuusikat, keskel
läheb aeglasemaks, kuid hiljem pöördub oma esialgse tempo juurde. Oli hetki, mil tundis, et
muusikapala on lõpemas, kuid tegeliskult oli see vaid pisike paus, mille möödudes mängimine
jätkub sama tempoga. Järgmisena kuulasime Vene rahvalaulutöötlusi esimesena kõlas ,,Ah, tõ,
step sirokaja"(,,, , "). Kohe algusest peale oli tunda, et see on Vene
rahvalaul. Meloodia oli voolav ja rahulik. Kuulates seda teost tulid silmade ette stepi
lõpmatud avarused. Aeglane meloodia assotsieerus voolava jõekesega. Lõpu poole muutub
aina aeglasemaks, kuni lõpeb. Järgmisena kuulasime ,,Hutorok" (,,"). See teos oli
samuti väga venepärane,mida oli tunda kohe esimestest nootidest. Algus oli lõbus, meloodia
meeldis mulle väga, siis läks natukene kiiremaks
annaabi.ee 
