Toomas Nipernaadi lugemiskontroll
võib rikkuseks pidada ka teadmisi, tutvusi, elukogemust. Kahtlemata oli Toomas Nipernaadil neist
kõigist midagi, mõnd rohkem mõnd vähem.
Väliselt oli selge, et majanduslikus suhtes oli Nipernaadi üsnagi kehval järjel. Ta kehv riietus,
välimus, kiitsakas kehaehitus andsid sellest piisavalt tunnustust. Lisaks tunnistas ta ka ise raamatus,
et tal pole ei talu, loomi ega maid. Tuues näiteks tsitaadi raamatust „kuhu viin selle tütarlapse, selle
katkiste jalgadega siristaja? Pole mul talu ega ole mul loomi, isegi väikest tibatillukest onni pole
mul ning rahagi on läinud viimse sendini.“
Lisaks terve raamatu vältel ei tasunud ta kordagi millegi eest oma (teenitud) rahaga. Kolme
venna juures elas ta nende kulul ja jagas neile nende enda raha. Küübi kõrtsis tasus ta
parvevedamisrahadega, mis ei kuulunud temale. Raamatu lõpus kui tema tõeline pale päevavalgele
tuli maksis ta Siimon Vaale oma naise rahaga.