E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
asemele. Ta vahtis vagusalt, kuidas Jaanus Maanuse haavu pesi, kinni sidus, poisi õrnalt
istukile aitas, märjad õled alt ara võttis ja aset uuesti kohendas. Maanuse näolt võis selgesti
lugeda, et kõik see talitus talle kibedat ^alu tekitas; aga aru saades, et see kõik headuse pärast
sündis, pigistas ta hambad kofcku ja vaatas haleda naeratusega oma heategija otsa.
«Nüüd ole siin nii kaua maas, kuni sirid rahule jäetakse,» ütles Jaanus tõustes. «Sa oled
priske poiss ja saad varsti terveks. Ma pean nüüd koju minema,, ja kui mahti saan, siis tulen
õhtul tagasi ja toon sulle valuvaigistuseks midagi kaasa.»
Aga ta ei saanud oma lubamist täita. Kui ta sauna uksest välja astus, oli taevaäär
sinimusta pilvega k,aetud, mis kiiresti, äkitselt tõusnud tuulest aetud, üle sinise võlvi veeres.
Jaanus kiiren-das sammu ja jõudis parajasti metsa varju, kui esimene välk pilvest pilvesse