Eksami kordamisküsimuste vastused
) jt. tõugukäigud. Asustavad
nad enamasti ülestöötatud metsamaterjale, millised on seisma jäänud. Üks tuntumaid
siklasi on hallikirju kehaga ja väga pikkade tundlatega harilik käätsusikk
(Acanthocinus aedilis) kes kätte võttes teeb kääksuvat häält. Ta toimetab enamasti
okaspuumaterjalil ja -kändudel. Tõugud elavad puude koore all, kuid nukkumiseks
kaevandavad käike ka puitu. Erilisi tõrjemeetmeid pole vaja. Puiduvaablased
(Siricidae) kuuluvad kiletiivaliste seltsi. Eestis on neid teada 8 liiki. Olenevalt liigist,
kaevandavad nende vastsed kas lehtpuude või okaspuude puidus. Enamasti asustavad
nõrgestatud puid või värskelt murdunud tüvesid. Väga meelitavad neid metsapõlengus
ja põdrakahjustustest vigastatud puud. Asustus tuleb ilmsiks alles pärast valmikute
väljalendu, väljalennuavasid märgates. Sagedamini esinevad meil sinine
puiduvaablane (Sirex juvencus), 15.....30 mm pikkune, mustjassinise kehaga putukas.