Setälä on raamatus ,,Keskaja naine´´(lk 39). Iga naise jaoks on tema laps kõige tähtsam. Keskaja naised hoolisid oma tütardest sama palju kui poegadest. Samas isad olid veidi rohkem omakasupüüdlikud, kuna mida rohkem lapsi, seda rohkem tööjõudu majas oli. Ämmaemandad olid sünnitavatele emadele abiks, kuid nad ei suutnud pakkuda märkimisväärselt suurt toetust. Laste kasvatamisel pidid naised rõhku panema ristiinimese sirgumisele ning usuõpetuse moraalile. Veel pidid nad arendama indiviidi oskusi ja kujundama tema vaimseid sümpaatiaid. Kõige tähtsamaks peeti, et laps oskaks leppida ühiskonna sotsiaalse korraldusega ja seda ka austaks. Naiste tähtsust keskaegses ühiskonnas ei olnud võimalik piiritleda, kuid nad ei olnud võrdsel tasemel meestega. Naistel oli oluline positsioon abielus kuna abielus peab eksisteerima kaks osapoolt ning ka kodused ülesanded oleksid jäänud unarusse
rohkem vabadusejanulised,sest nad olid kasvanud võõrvõimu all üles ja elasid ,nagu orjad põhimõtteliselt.Tänapäeva inimesel see tunne puudub,sest meie oleme harjunud juba sellise olukorraga,me teame,et oleme vabad ja jäämegi vabaks. 4)Kuna Eesti kohta on alati öeldud,et Eestis elavad mehed on tugevuselt nagu karud ,siis ma arvan,et see ,kui nüüd oma elust nii väikese osa kulutada oma riigi teenimisele ja meheks sirgumisele,ei tohiks olla tapvalt raske kellegile.Ma arvan,et sõjavägi peab jääma kohustuslikuks,kuna muidu see tänapäeva elu muudab kõik eesti mehed nõrkadeks.Sõjavägi kasvatab iseloomu ja vastupidavust.Muidugi tänapäeva sõjavägi on mitu korda leebem ja parem,kui mõnikümmend aastat tagasi,aga ikkagi,sellest ei tohiks loobuda.
annaabi.ee 
