Noored puud kasvavad väga kiiresti; esimese 20 aastaga võib puu kasvada kuni 20 meetri kõrguseks. Ranniksekvoia kasvab tavaliselt koos erinevate ebatsuugade, kiviviljakute, läänetsuuga ja hariliku maasikapuuga, alustaimestikus on mitmesugused sõnajalgtaimed, oregoni jänesekapsas, roniv mürgipuu. Loomariiki esindavad erinevad hirved, oravlased, rähnid ja värvulised. Ranniksekvoia puit on väga väärtuslik. Et sekvoia tüvi on tavaliselt väga sirge, saadakse sellest kvaliteetset ja sirgekiulist puitu, mis on küll suhteliselt pehme, kuid mädanemiskindel. Puit on ilusa tekstuuriga, kerge ja vaiguvaba. Raudteede rajamise ajastul valmistati sekvoiapuidust liipreid ja ehitati raudteesildu. Nii tüvepuitu kui ka pahkasid kasutati mööbli ja treitud tarbeesemete valmistamisel. Tänapäeval rajatakse puidu saamiseks ranniksekvoia kultuurpuistuid.
Maarjakask on väga väärtuslik ja sellest tehakse väärisspooni ja suveniire. Leotades kase seemneid maarjakase mahlas saamegi maarjakase istikud, sest seemned nakatuvad nii viirusega. Eestis on maarjakased omalajal odava raha eest maha parseltatud ja nüüd on see looduskaitse all. Kevadelt saadakse kaselt ka kasemahla, magusam mahl on kõrgema kohapeal kasvaval puul. Mahlast tehakse karastusjooke. Puitu on kerge treida, hööveldada, immutada. Vähe vastupidav mädanikele, putukatele. Sirgekiulist ja riketeta puitu kerge painutada. Kasutatakse: ehitus, mööbel, vineer, painutatud detailid, tooraineks paberitööstuses, tööristade käepidemed jne. Pilet nr. 25 1.Pehmed ja kõvad puuliigid. 2.Puitlaastplaat. 3.Tamm. 1.Kõvadus- vastupanu teiste materjalide sisse tungimisele, see oleneb puidu tihedusest. Niiskuse suurenedes kõvadus väheneb Kodumaised kõvad tamm, saar, vaher, sarapuu, õunapuu Pehmed haab, lepp, pärn, remmelgas, mänd e kõik okaspuud