Sirg mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Sirge sihivektor – sirge sihiline vektor (suund ja pikkus pole olulised). Sirge vôrrand tasandil: Ax + Bx + C = 0; (x – x2) / (x2 – x1) = (y – y2) / (y2 – y1); y – y1 = k(x – x1); y = kx + b; (x – x1) / sx = (y – y1) / sy. Sirge tôus – k = tanα = f’(x) (– α on nurk sirge ja x-telje pos. suuna vahel.

Kõrgema matemaatika kordamisküsimused ja vastused

0

Sirge u on üheselt määratud temal asuva punktiga A ja mingi nullvektorist θ erineva vektoriga s , mis on paralleelne sirgega u ( A ∈ u , s Pu ) . Sirge u uuu r r koosneb parajasti sellistest punktidest P, mille korral vektor AP on paralleelne vektoriga s: { } uuu r r u = P AP Ps . uuu r r uuu r r uuu r r Vektorite AP ja s paralleelsus on aga samaväärne nõudega, et vektor AP on vektori s kordne ehk leidub selline t ∈ R , et AP = ts . Seega on sirge u järgmine punktide hulk:

KT spikker

0

Sirged on paralleelsed, kui nende samanimelised projektsioonid on vastavalt paralleelsed ega ole risti kaksvaate teljega (joon. 12a). 2. Sirged on lōikuvad, kui nende samanimeliste projektsioonide lōikepunktid asuvad ühel ja samal sidejoonel ja kummagi sirge projektsioonid pole risti kaksvaate teljega (joon. 12b). 3. Sirged on kiivsed, kui nad ei lōiku ega ole paralleelsed (joon. 12c). Kiivsirgete

Kujutava geomeetria põhivara

0

Sirghambad – neid on lihtne valmistada, töötab väikestel kiirustel (hammasvõõ joonkiirus < 2...3m/sek) 2. kaldhambumine – kasutatakse suurtel kiirustel, kaldhambumine tagab vaikse ja sujuvama töö. 3. noolhambed – kasutatakse vägasuurte koormuste ülekannete puhul Sisehammasratas ülekandeid valmistatakse kas sirg – kaldhammas ülekannetena.

SPM JAHUTUSSÜSTEEM

1

Sirge tõus - sirge sihti iseloomustav arvsuurus, täpsemalt tasandil paikneva sirge ja abstsisstelje positiivse suuna vahelise nurga ehk tõusunurga tangens.

Algebra ja geomeetria kordamine

1

Sirge tõusuks on tõusunurga tangens, mida saab avaldada kõigist joonisele tekkinud kolmnurkadest ja ka sihivektori koordinaatide abil.

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria

-1

Sirge võrrand on 2x + by = 4 võrrandisse; lahendada saadud ühe y-teljega lõikepunkt on (0;-2) tundmatuga võrrand, kus tundmatu on leida kordaja b väärtus otsitav kordaja 2 0+ b (-2)=4 -2b=4 |:(-2) NB saab kasutada sirge võrrandi b=-2 määramisel antud punkti järgi sirge võrrand on ax+3y=6 x-teljega lõikepunkt on (1,5;0) leida kordaja a väärtus a 1,5+3 0=6 1,5a=6|:1,5 a=4 8.Sirge ja telgede lõikepunktide leidmine - Ül.919 üks koordinaat on 0 (x-telje korral on teine Antud on sirge võrrand.

8. klassi raudvara: PTK 4

0

Sirgejuukseline – a I AA x aa Gameedid AA aa II Aa Aa Aa Aa Laineliste juustega II Aa x Aa Gameedid Aa Aa III AA Aa Aa aa lokkis lainelised sirged 5. Mendeli III Seadus Homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel tunnuste paarid lahknevad teises põlvkonns sõltumatult ja kombineeruvad vabalt.

Geneetika

1

Sirge sihivektor – nimetatakse sirge suvalise 2. Erineva punkti poolt määratud vektorit.

Lineaaralgebra eksami kordamisküsimused vastused

1

Sirglõigu joonestamine on eespooll üksikasjaliselt käsitletud, siin me enam kordama ei hakka.

ÜLESANNE I PINNATÜKK

0

Sirgjooneline ehk lineaarne meetod (straight-line method) on kõige enam levinud amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama.

RAAMATUPIDAMISE KÜSIMUSED

-1

Sirginimene - oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid.

Esiajalugu

0

Sirg - või kõverjooneliseks liikumiseks mingi kindla, meile vajaliku seaduspärasuse järgi ja vastupidi). 62-Kuidas liigitatakse transmissioonid nende tööpõhimõtte järgi? a) mehhaanilised;b) hüdraulilised; c) elektrilised; d) kombineeritud.

Ehitusmasinad

0

Sirgjooneline liikumine – Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused.

Füüsika osa koolieksamist

0

Sirghammastega koonusreduktoritel on maksimaalne ülekandearv imax= 4, kald- või kõverjooneliste hammastega koonusreduktoritel aga imax=5 ning üksikutel harvadel juhtudel imax=6. Suuremate ülekandearvude korral kasutatakse koonussilinderreduktoreid.

Puurpingid, reduktorid

0

Sirg - või kõverjooneliseks lõikamiseks (tislerilintsaed; lindiratta läbimõõt 800...1000 mm). Palgi- ja prussisaagide puhul kasutatakse valts-, vanker- või konveieretteannet, tislerisaagide puhul toimub etteanne

Referaat masinpinkidest, puuliikidest, puidumasintöötlemisest

0

Sirged juuksed on lahtiselt seljal või kinnitatakse kangast pandlaga lihtsasse hobusesabasse. Kaunis näonahk saavutatakse pigem läbi sisemise hoolduse ning hooldavate pindmiste toodete kui tugeva meigikorraga.

Preppy stiil

0

Sirged on negatiivse tõusuga ning ühe firma kasumit maksimeeriv kogus väheneb kui konkurent toodab rohkem. Cournot’i tasakaalu korral on tegemist olukorraga, kus on rahuldatud on mõlemad osapooled.

Mikro eksam

0

Sirge üldvõrrand – Ax + By + C = 0 ⇒ s = ( − B; A ) • Tõusuga k ja algkordinaadiga b määratud sirge – y = kx + b • Tõusuga k ja punktiga (x1; y1) määratud sirge – y – y1 = k(x – x1)

Matemaatika valemid

0

Sirgjoone esijälg – lõikepunkt esiekraaniga Sirgjoone külgjälg – lõikepunkt külgekraaniga 20. Üldasendiliseks sirgeks nimetatakse sirget, mis ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega asetse sellel.

Insenerigraafika

0

Sirgliikumisel on kiirusvektor suunatud alati ühte ja sama sirget mööda, mistõttu vektori w suund kas ühtib vektori v suunaga, seega liikumine on kiirenev või on vastupidine ja liikumine aeglustuv.

Ainepunkti liikumine

0

Sirgliikumisel on kiirusvektor suunatud alati ühte ja sama sirget – trajektoori mööda, mis tõttu vektori a→ suund kas ühtib vektori v→ suunaga või on sellega vastupidine.

Füüsika I esimene kt - Klassikaline mehaanika

0

Sirgjooneline lüli on iseseisev jooniseelement ja murdjoon ise on alati null-laiusega. Käsu LINE käivitamisel küsib AutoCAD esmalt viibaga Specify first point: joone lähtepunkti.

AutoCad I

0

Sirgevõrrandi vabaliige on ln kc0 =-2,3254 leiame kc0=0,098 EA Sirge tõusnurga tangens on - =-4574,3 R Leiame otsitavad konstandid: R=8,314 J/(K*mol) EA=4574,3*8,314=38030,7 J/(K*mol)

Labor 2

0

Sirgliikumisel on töö võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: A=F*s. Töö on skalaarne suurus.

Mehaanika

0

Sirget l nimetatakse joone y = f (x) asümptoodiks, kui joone y = f(x) jooksva punkti eemaldumisel lõpmatusse selle punkti kaugus sirgest l läheneb nullile.

Mat. Analüüsi 2. KT konspekt (vähendatud programm)

0

Sirgeid vertikaal - ja horisontaaljooni, mille abil moodustatud ristkülikud jättis ta kas valgeks või värvis ühe põhivärviga – punase, kollase või sinisega.

Kunstiajaloo kokkuvõte

0

Sirged on kiivsirged, kui nende sihivektorid ei ole kollineaarsed ning sihivektorid → ja vektor AB ei asu kõik ühel tasandil (ei ole komplanaarsed).

Sirged ja tasandid

0

Sirgala karjäär on eriti tuttav Viru Üksik-jalaväe Pataljoni ajateenijatele, kuna selle pataljoni laskelaagrid toimuvad antud kaevanduse territooriumil. []

Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad

0

Sirged on paralleelsed s||t (tõusud on võrdsed) A1/A2=B1/B≠C1/C2 Sirged lõikuvad (tõusud erinevad, risti on kui tõusude korrutis on –1)

Matemaatika valemid

0

Sirget u nimetatakse joone y = f(x ) asümptoodiks, kui joone punkti P kaugenemisel lõpmatusse selle punkti kaugus sirgest u läheneb nullile.

Matemaatiline analüüs I - kordamine eksamiks (ainekava järgi koostatud konspekt)

0

Sirge üldvõrrand - Sirge s võrrandit kujul s : A1x1 + A2x2 + A3 = 0 nimetatakse sirge üldvõrrandiks tasandil ehk lühidalt sirge üldvõrrandiks.

Algebra ja geomeetria kordamine

-1

Sirgjoone kaldnurk – teravnurk selle sirge ja tema ristprojektsiooni vahel Sirglõigu moondetegur – sirgjoone paralleelprojektsiooni pikkuse ja sirglõigu tegeliku pikkuse suhe # Täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne, teine haar aga pole selle ekraaniga risti.

Joonestamine loeng 1

0

Sirgjoonelisuse hälve - Sirgjoonelisus on kahe paralleelse sirgevaheline tsoon, kusjuures tegelik sirge peab mahtuma lõtkuta nende sirgjoonte vahele.

Metroloogia ja mõõtetehnika

0

Sirgjoontest piirid – hüpoteeti-lised mõjualad  Kõiki objekte käsitle-takse võrdsetena – seega oluline, et kaasataks sama suurusjärgu

Esiaeg ja arheoloogia alused

0

Sirge a – põhiekraani projekteeriv sirge; sirge b – esiekraani projektee- riv sirge; sirge c – külgekraani projekteeriv sirge

Joonestamine

0

Sirge üldvõrrandiks on Ax + By + C = 0, kus sihivektori koordinaadid on ja normaalvektori koordinaadid . Normaalvektor on risti sihivektoriga .