teised mitte. Kärbeste areng valmikuni kestab 25° juures 810 päeva. Osal sääselistel ja alamatel kärbselistel jääb nukk vastsekesta sisse, kuid siin pupaariumi ei teki. Kahetiivaliste vastseid nimetatakse vakladeks. Emased sääsed tekitavad lendamisel heli, mis meelitab isaseid paarituma. Kahetiivaliste liigid. Kihulased Moskiitolased Parmlased Sirelased Röövkärblased Laibakärblased Nahakiinlased Maokiinlased Sirelased Sirelasi võib kohata päikesepaistelistel päevadel õitel või nende läheduses lendamas. Nende herilasi või mesilasi meenutava mustri tõttu peavad paljud neid ekslikult ohtlikuks. Sirelased on väga head lendajad, kes saavad kiirelt tiibu liigutades kaua aega ühe koha peal õhus rippuda. Sirelaste röövtoidulised vastsed elavad veekogudes, sipelgate ja kimalaste pesades ning lehetäikolooniates. Parmlased. Parmud ründavad inimesi ja loomi päikesepaistelistel suvepäevadel
Röövkärblased on suur, liigiline, üle kogu maailma laialt ligikaudu 5 000 liiki hõlmav siia kuulub umbes 4 500 liiki. levinud sugukond. Eestist on Neid võib leida üle kogu sugukond valdavalt suurte leitud rohkem kui 30 liiki parme. mõõtmetega (kehapikkus kuni maailma. Enamus sirelasi on Parmud on keskmise suurusega mimeetilised, st. neil esineb 5 cm) kärbseid. Röövkärbeste või suured kahetiivalised pea on suhteliselt väike, kuid mimikri. Sirelaste (kehapikkus 7 - 26 mm). Väliselt "modellideks" on astlalised väga liikuv, varustatud võimsa meenutavad nad suurepealisi imikärsaga
annaabi.ee 
