Kuu teeb täisringi tähtede taustal umbes 23.7 maa ööpäeva, nn.sideerilise ehk tähekuu jooksul. Samal ajal pöörleb kuu ümber oma telje nii, et maa poole jääb üks ja sama külg. Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud kuu poolt põhjustatud maa ookeanide loodete pidurduval toimel. Kuu faasid Kuu näitab end väga mitmel moel, alates heledast täiskettast ja lõpedades nähtamatu olekuga, mis siis uuesti vähehaaval üle sirbitaolise kuju ja valgustatud poolkera jälle täiskuuks muutub. Neid kuu erinevaid ilminguid nimetatakse kuu faasideks. Kuu valgus on kuu pinnalt tagasipeegeldunud päikesevalgus. Kuu valgus on kuu pinnalt tagasipeegeldunud päikesevalgus. Päike valgustab alati poole päikese pinnast, mida me siis näeme maalt kas täielikult või osaliselt, sõltuvalt sellest, missuguse osa kuu valgustatud pinnast on parajasti maa poole pööratud.
Ühiseks nimetajaks selle sündroomi puhul on punaliblede vähenenud deformeerumisvõime. Nagu eelpool mainitud, on sellel väga tähtis roll mikrotsirkulatsioonis. Vähenenud deformeerumisvõime võib olla kaasasündinud või omandatud häire rakumembraanis, hemoglobiini molekulis või raku metabolismis. Sirprakuline aneemia Sirprakuline aneemia on dominantselt pärilik hemolüütiline aneemia, mille korral punalibled on sirbitaolise kujuga vigase globiini tõttu hemoglobiinis. Hoolimata progressist viimaste kümnendite uuringutes pole veel leitud efektiivset moodust sirprakulise aneemia ja sellega kaasnevate valulike kriiside esinemise kõrvaldamiseks haigetel patsientidel. Sirprakuline aneemia põhjustab püsivas asümptomaatilises staadiumis kogu vere viskoossuse tõusu. Põhjuseks pöördumatult sirbi-kujulised rakud, mida esineb 1-40% haige vererakkudest ning nende arv jääb enamasti patsiendi eluea jooksul samaks.