India ajalugu
Briti Ida-India Kompanii mõju all. India tollased elanikud polnud võõra võimuga rahul
ning tekitasid mässu. Seda saab nimetada ka India esimeseks vabadussõjaks või ka
sipoidide mässuks. Mäss pani kolooniate võimu küll kõikuma, kuid sellest ei tulnud
midagi välja. Sõja tulemusena kukutati selle aja Mogulite dünastia ja India muutus
Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks keisririigiks.
Sipoidide mäss
Sipoidide mäss toimus 1857-1858. aastal. See algas 10. mail Meeruti linnas. Sipoidid
polnud rahul brittide käitumisega india rahva vastu. Nad ei tahtnud, et neid saadetaks
sõdima kodukohast kaugele. Nad nõudsid inglastega võrdset kohtlemist. Neid ei
rahuldanud palgad ega toit. Viimaseks tilgaks vastuhaku karikasse olid kuulujutud sellest,
et uued padrunid on võitud määrdega, milles on sea- ja veiserasva. Sipoidide hulgas olid
aga nii hindud kui ka moslemid. Padrunitropp tuli ära hammustada, moslemid aga ei
võinud suhu võtta searasva, hindud jälle veiserasva
annaabi.ee 
