Saaki otsides kasutab elektriangerjas elektrielundid, mida tuntakse Sachi elundi nime all. See edastab nõrka pulseerivat signaali, mida kasutab asukoha kindlaks määramisel ning liikumisel. Kui saak on leitud, kasutab elektriangerjas palju suuremat elektrilaengut, et saaki uimastada. Seda tehakse 2 suurema elektrielundiga, Main ja Hunter elundiga. Laeng iseenesest ei tapa küll saaki, kuid ohver on piisavalt ujumane. Kuna angerjal puuduvad ülalõuas hambad, siis on tal raske siplevat kala süüa. Kuid siiski kuna saak on üldiselt halvatud ja ei liigu siis angerjas teeb lihtsalt suu lahti, ja imeb saagi kergesti sisse. Enamik täiskasvanud isendeid toituvad väiksematest kaladest, samal ajal kui nooremad toituvad põhiliselt väiksetest selgrootutest. ENESEKAITSE Kisklus elektriangerja vastu on tavaliselt tõkestatud nendelt elektrishoki saamise pärast. Nad saavad toota pinget kuni 650 volti
«Ah!» karjatas ta, käsi silmadele tõstes ja kramplikult võpatades. «See on see preester!» Siis laskis ta käed jõuetult alla langeda ja jäi tummalt, ikka veel värisedes istuma, pea alla vajunud, pilk maas. Preester silmitses teda kulli pilguga, kes vaese, vilja sisse peitunud lõokese kohal kaua kõrgel taevas ringi tiirleb. Hirmsad ringid muutuvad vaikuses järjest väiksemaks, kuni kull äkki välgukiirusel alla saagi kallale sööstab ja siplevat linnukest oma küünte vahel kinni hoiab. Tüdruk sosistas vaevu kuuldavalt: «Lõpetage, lõpetage, andke juba surmahoop!» Ta tõmbas pea hirmuga õlgade vahele, nagu talleke, kes lihunikult surmahoopi ootab. «Kas ma teile niipalju hirmu teen?» küsis preester. Esmeralda ei vastanud. «Miks ma teile nii hirmu peale ajan?» küsis ta uuesti. Tütarlapse huuled virildusid naeruks. «Jah,» vastas ta, «timukas irvitab hukkamõistetu üle. Juba kuude kaupa jälitab ta mind,
annaabi.ee 
