Vladimir Nabokov referaat
muutusid. Ajal kui Nabokov Venemaalt lahkus (1919), püüdis miljonid inimesed sel tohutul
maal ehitada uut ühiskonda, võitsid ja kannatasid , sattusid süütult okastraadi taha või laulsid
ülistuslaulu ,,kõikide rahvaste juhile", palvetasid, needsid, lootsid. See Venemaa ei tekinud
temas mingeid sooje tundeid.
Emigrandina välja öeldud suhtumise nõukogude korda kandis Nabokov üle ka sinna jäänud
vene inimestele, kes tundusid talle nüüd ,, uue sipelgaliigina". Ma põlgan kommunistlikku
usku kui madala võrdsuse ideed, kui igavat lehekülge inimkonna pidulikus ajaloos, kui maise
ja ebamaise ilu eitust, kui minu vaba mina rõhujat, kui matsluse, rumaluse ja enesega rahulolu
kehastust."
Nabokov põgenes küll kommunismi, küll fasismi eest (II maailmasõja päevil) ja nii kaugele,
kui see võimalik oli: Venemaalt läbi Euroopa Ameerikasse. Ameerika tollis polnud tal midagi
deklareerida- peale oma geniaalsuse ja kotitäie poksikinnaste