Kasutamine. Pulberkonstruktsioonmaterjalidel on tava-liste, valatud materjalidega võrreldes struktuurseks ise- ärasuseks poorsus. Poorsus (ei tohi ületada 25%) määrab selliste materjalide omadused ja kasu-tusala. Materjale poorsusega 16...25% kasutatakse väikestel, poorsusega 10...15% kergetel, poorsu-sega 2... 9% keskmistel ning poorsusega <2% suur-tel koormustel. Enimkasutatavad on raua baasil pulbermaterjalid pulberterased. Pulberlaagrimaterjalid e. Pulberantifrikt-sioonmaterjalid on väikese hõõrdeteguriga poor-sed materjalid. Poorid on täidetud vedelate (õlid) või tahkete (grafiit, molübdeensulfiid MoS 2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud-vask-grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasu-ta- miseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes. Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks
mistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik toota materjale ning nendest tooteid, mida teiste tehnoloo- giatega ei ole võimalik, näiteks tooted rasksulava- test metallidest (W, Mo jt.), kermised, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid jt. 2.6.2. Pulbermaterjalid Pulbermaterjalide olulisema osa (massi järgi) moo- dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. frikt- sioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet- materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask- sulavad materjalid. Pulbermaterjalide suurim tarbija on autotööstus (ca 2/3, sele 2.54). Sele 2.54. Pulbermaterjalide kasutusvaldkonnad Pulbermaterjalidest detaile on hulgaliselt olmetehnikas, arvutus- ja paljundusseadmetes. Pulbermaterjalidest on valmistatud suur osa lõike- Magnetmaterjalid liigitatakse pehme- ja kõva- riistadest ja kaevandustööriistadest
annaabi.ee 
