Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
inimeste kokkukuuluvustunde ilming, mis taotleb rahvuse säilitamist ja põlistamist. (EE
6 sub Natsionalism). Oluline on teada, et natsionalism, nagu seda nähakse ühistes
piirides elavate inimeste näol, kes tunnistavad sama lippu ja sama valuutat, oli paljudele
sealsetele hõimudele tundmatu. Nende lojaalsus kuulus perekonnale ja religioonile ning
linnale või külale. 1914 aastal pead tõstnud ,,patriotism" oli pigem reaktsiooniks
sionismile. (Harms 2008, 58.) Väike osa Palestiina elanikkonnast tegutses linnades,
suurem enamus elatus põllumajandusest, fellahhid (talupojad) harisid maad, et oma
peresid toita. Põlvkondade kaupa olid talupojad maad harinud ühiselt, maa oli
kollektiivne omand. 1858. aastal vastu võetud Osmanite Maakoodeks tegi sellele lõpu,
nõudes igale maalapile kindlat omanikku. Maksustamisest ja sõjaväekohustusest
hoidumiseks kirjutasid paljud talupojad maa formaalselt külavanemate nimele, jätkates
annaabi.ee 
