„Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal“
Hinge läks ka see, kuidas nad on välja mõelnud nii
toreda ,,süsteemi", kuidas üksteise vastu armastust väljendada. Kuna Christopher ei sallinud
kallistamist, siis oli neil selline süsteem, et isa ajab oma sõrmed lehvikuks ja Christopher teeb
sama ja siis nad panevad sõrmed ja pöidlad vastamisi. Naljakas oli ka see, kuidas poiss mõistab
kõike sõna sõnalt ja üsna raske võib olla pidevalt mainida talle kõiki üksikasju, mida ta ei tohiks
teha. Üsna palju on raamatus juttu Siobhanist, kes on tema õpetaja ja paistab, et ka üks nendest
inimestest, kes mõistab teda kõige paremini. Mulle meeldis, kuidas ta arutleb erinevate asjade
suhtes ja jõuab järeldusteni, millisteni võibolla isegi ei jõuaks. Pean tunnistama, et vahepeal läks
lugedes mõte kaduma, sest vahepeal kirjeldatakse hoopis mingeid muid asju, mis ei ole
omavahel seotud. Kuigi raamat algab sellest, et Christopher hakkab uurima koera mõrva, siis
üsna varsti läheb see üle hoopis teisele teemale