Eesti väikejärved
ülemised veekihid hapnikuga üleküllastatud.
Järve mikrobioloogilise seisundi halvenemise tunnused ilmnevad kõige selgemini
kihistunud veega järvede põhjalähedases veekihis, kihistumata järvedes aga vahetult
põhjasette peal olevas veekihis. Ligikaudsete hinnangute kohaselt on Eestis
fütoplanktonirikkaid, tugeva veeõitsemisega järvi üle 25% kogu pindalaga 5544 hektarit.
Fütoplanktoni liigiline kosseis on vaene vähetoitelistes järvedes, seal domineerivad
väikeserakulised rohe- ja sinuvetikad, sageli ka koldvetikad.
Järvede reziimi halvenemise, eriti eutrofeerumisega kaasneb oligo- ja mesotroofsetele
vetele omaste liikide ning koorikloomade osatähtsuse vähenemine ja eutroofsete liikide
ning keriloomade osatähtsuse tõus. Puhta veega järvi iseloomustavad vesikirbulist
Holopedium gibberum sisaldavad zooplanktoni kooslused, väga tugevat eutrofeerumist
näitavad aga keriloomi Brachionus, Pompholyx jt. sisaldavad kooslused.
[Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus
annaabi.ee 
