Eesti keskaeg
kloosterlik ühiselu lõpetati, igale neist anti iseseisvad tulud, sel teel pidi iga üksiku toomhärra
pol osatähsus tõusma. Selline toomhärra ametikoht pidi ka koh vasalliperekondi ahvatlema
nende taotlemisele ja seega huvituma pk iseseisvuse säilitamisest ja tema mõju
suurendamisest.
Nn rõivastustüli-premonstraatlaste rüü ordumantliga sarnanev ja valge, augustiinlase rüü
must.
Ordu okup selle peale pp ja ta toomhärrade mõisad. Sel ajal sai pp-ks Johann von Sinten,
kes jäi maale elama ametiaja lõpuni 1393, mida polnud kolmveerand saj jooksul söendanud
ükski pp teha.
Riia pp suudeti inkorporeerida Sks ordusse. Sinten siirdati Aleksandria patriarhiks ja tema
asemele Riia pp-ks Johan von Wallenrode, kes pärast seda stus kohe ka Saksa ordusse.
10.märts 1394 paavsti määrus selle kohta, et edaspidi ei tohi saada Riia pp-s toomhärraks
keegi, astumata Sks ordusse. NÜÜD:
Kuramaa ja Riia ppk otseselt ordupiiskopkonnad
annaabi.ee 
