"sinnapole" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Ta hoidis elust visalt kinni, võib-olla sellepärast, et ta teisel pool hauda nägi ilmselt põrgut. 346 Vahepeal hakkas juba hämarduma. Elunatuke, mis tal veel hinges oli, sundis teda ebamääraselt mõtlema tagasiminekule. Ta arvas enese Pariisist kaugel olevat, aga teravamalt vaadates nägi ta, et oli ainult ülikoolilinna müüri ümber ringi käinud. Paremat kätt paistsid Saint-Sulpice'i torn ja Saint-Germain-des-Pres' kolm teravat tippu. Ta läks sinnapole. Kui ta Saint-Germaini sakiliselt müürilt kuulis kloostri valvuri hüüdu: «Kes seal on?», pöördus ta abtkonna veski ja alevi pidali-maja vahelisele jalgrajale, ja natukese aja järel oli ta juba Pre-aux-Clercs'i ääres. See aas oli kuulus mürglite tõttu, mis siin ööd kui päevad juhtusid. See oli Saint-Germaini munkade «hüdraks»: quod monachis Sancti-Germani pratensis hydra fuit, clericis nõva semper dissi-diorum capita suscitantibus.1 ülemdiakon kartis, et ta seal