Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Mainmorte
pärimisõiguse piirang. ,,Surmakäe õigus" eesti keeles, otsetõlge ladina keelest.
Prantsuse keelde tuleneb manus morturast ladina keeles. Idee pole otseselt
seotud päriorjusega. Üldine idee, et kui pole pärijaid, siis varandus kas
maaomanikule või kirikule. Pärisorjuse puhul tuli termin orjade põhimõttest,
polnud neil omandi ega pärimisõigust. Pärisorjadel ka pole omandi ega
pärimisõigust, talle kasutada antud maa kui sureb, läheb tlu ja sinnakuuluv
peremehele. Tegelikus praktikas õiguslikult peremehele aga ideeliselt
järeltulijatele, kui poeg juba elas sees, siis polnud probleemi. Tavaliselt võeti
mingi maks a la parim härg karjast. Kui järeltulija elas mujal, siis peremehele ja
kui järeltulijad tahtsid millalgi üle võtta, siis maksti rahamaksu või härgades.
Pärisorjuse omandiõigust ei ole õiguslikult kuidagi tunnustatud. Samuti
võõrandamisõigust (et ori tlu müüa/kinkida). 14. sajandi jooksul mainmorte
taandub