Kunsti ajalugu
edaspidi järjekindlat rakendamist. Tasakaalustatud ja rangetele eksterjööridele vastandati aga
jõulised barokksed siseruumid.
17. sajandi kuulsamaid ehitisi Prantsusmaal on Versailles`i loss. Selle peamiseks ehitajaks oli
kõrgbaroki kuulsamaid meistreid J. H. Hardouin Mansart ( 1646-1708 ). Lossiehituselugu
( Louis XIV ajal sai sellest kuninga peamine residents, olles seega suurepäraselt absolutistliku
monarhia olemuse väljendajaks ) ulatub 17. saj. 30. aastatesse, siis oli sinnaehitatud väike
jahiloss, 70. aastatel laiendas L. Levau ehitist, säilitades vanast lossist ainult nn. Marmorõue.
Aga ka Levau ümberehitustest jäi Louis XIV väheseks - uus loss pidi oma toreduselt ületama
kõik eelnevatel perioodidel loodu. Seda ülesannet hakkas täitma Hardouin Mansaert, kes lossi
põhihoonet täiendas tiibehitustega ( fassaadi pikkuseks sai 580 m ), mis moodustasid
linnapoolsele küljele auhoovi. Loss on ehitatud klassitsistliku rangusega, rõhutatud