Babüloonia
Larsa, riigi pealinn,
oli suur linn: 350 hektarit, seal elas 50-100 tuhat inimest. Ta alistas mitte ainult lõuna-alad
(Uruki, Nippuri), vaid oma kolmekümnendal valitsemisaastal isegi Isini linna. Ka Babüloni
kuningas Sinmuballit oli sunnitud tunnustama tema võimu. Elamiidid pidasid endale alluvaiks ka
mõningaid Süüria ja Palestiina alasid.
3
Kuid olukord muutus järsult, kui võimule tuli Hammurapi (Hammurabi), Sinmuballiti poeg,
Vana-Babüloonia ehk amoriitide dünastia kuues kuningas. Teda ootas üleraske ülesanne: võitlus
Lõuna-Mesopotaamiaga, mis tol ajal faktiliselt kuulus Eelamile. Samal ajal haarasid Põhja-
Mesopotaamias, Assuris, võimu amoriidid ja üks neist, Samsiadad I, alistas laialdased maa-alad
kuni Eufratini ning vallutas Mari linna. Algul tunnustas Hammurapi Samsiadadi võidu Babüloni
üle ning see kergendas tal tema esmatähtsa ülesande täitmist, Sumeri ja Akkadi ühendamist. Oma
annaabi.ee 
