19. saj naisterõivastus
1820-ndatel tuli moodi ruuduline kangas,
sellest tehti peamiselt jalutuskleite.
Siluett väga naiselik. Vöökoht loomulikul kohal ja väga sale, seelik lai, õlad laiad.
Kleidi pihaosa väga liibuv ja tõi rinnapartii hästi esile. Vöökoht korsetiga hästi saledaks
tõmmatud, kanti laia vööd. Selleks, et piht tunduks saledam, rõhutati väga suurte
varrukatega õlgade laiust. Alguses varrukas lai õlast kuni küünarnukini, hiljem aga
kuni randmeni ( nim. lambakintsud või sinkvarrukad). 1830. a saavutasid varrukad
enneolematu laiuse (nim elevandid), vormi hoidmiseks sees vaalaluust sõrestik või
polster.
Dekoltee väga lai, ulatus kuni varruka-õmblusteni (vene-kaelus). Ümber palja kaela ja
õlgade mähiti karusnahast boa. 1830-ndatel jäid dekolteed väiksemaks ja asendusid
volangidega või tikitud kraedega, boad kadusid.
Seelik 1820-ndail alt kergelt laienev. 1830-ndaiks muutus väga laiaks. Ei ulatunud
maani. All mitu tärgeldatud alusseelikut.