3. MOLLUSKID 3.1. KARBID Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast. Karpide klassi kuulub umbes 30 000 liiki, nende seast on tuntumad austrid, jõekarbid, järvekarbid ja merekarbid. Söödavaid rannakarpe (soome keele mõjutusel aeg-ajalt tõlgitud kui ka sinimerekarbid või sinikarbid (sinisimpukot)) ostes tuleb jälgida, et karbid on elus ja värsked. Karbid peavad olema kindlalt kinni ja lõhnama mere järele. Halva kala lõhnalised karbid on halvaks läinud. Rannakarbid tuleks tarvitada samal päeval, ent häda korral säilivad need külmikus 1-2 päeva. Selleks kalla karbid kaussi, kata märja köögirätikuga ning aseta kauss külmkapi kõige külmemasse ossa. Ära mingil juhul pane merekarpe külma värskesse vette, sest selles surevad nad kiiresti.
teistele tugevatele substraatidele. Tumedaid, sinaka läikega karbipoolmeid, kujult veidi pikergusi, tunnevad kõik. Paljud aga ei tea, et nad on söödavad, nagu ütleb ka nende nimi: söödav rannakarp (Mytilus edulis). Paljud on karpe ju poeriilulilt ostnu, ainult et konservi sisu on püütud mujalt maailmast, kuna meie juures ei kasva söödav rannakarp eriti suureks. Söödavaid rannakarpe (soome keele mõjutusel aeg-ajalt tõlgitud kui ka sinimerekarbid või sinikarbid (sinisimpukot)) ostes tuleb jälgida, et karbid on elus ja värsked. Karbid peavad olema kindlalt kinni ja lõhnama mere järele. Halva kala lõhnalised karbid on halvaks läinud. Rannakarbid tuleks tarvitada samal päeval, ent häda korral säilivad need külmikus 1-2 päeva. Selleks kalla karbid kaussi, kata märja köögirätikuga ning aseta kauss külmkapi kõige külmemasse ossa. Ära mingil juhul pane merekarpe külma värskesse vette, sest selles surevad nad kiiresti.