Rõivastus
Ratasüll saavutas oma korrapärase ümara vormi serva sees oleva puuvitsa tõttu.
Ratasülli kandsid tüdrukud suvel ja talvel, naised talvel (suvel oli neil tanu) kirikuriidena. Tüdrukute ja naiste üll oli ühte nägu.
Naise märgiks oli pisukene kaluka (pisti) tükikene, arvata pool tolli, mis ülli sisemise ääre külge otsaesise kohta kinni oli
õmmeldud.
Teele minnes seoti nii tanule, ketasmütsile kui üllile peale ruuduline rätik.
Rätid.
Linaseid sinisevalge, punasevalgeruudulisi rätte kooti ise, neid kanti abu või kampsuni all, välja minnes seoti peakattele.
Osteti ka vabrikurätte.
Ehted
olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga terve rida. Kuhiksõlgi, mis siin olid väikesed ja lihtsad, pandi 3
kuni 7 ritta, kõige suurem kinnitati keset rinda, väiksemad ridamisi ülespoole. Piduülikonnaga riputasid naised ja neiud kaela
annaabi.ee 
