Hiir rätsepaks
Aga möödub, möödub suvi
karjamaalt kaob naerukihk,
karjalapsel teine huvi:
pliiats, sulg ja koolivihk.
Äike
Paistis suvepäike särav,
tahtis ilma kuumaks teha,
lahti oh taevavärav,
polnud ühtki pilve näha.
Puud ja põõsad seisid norus,
Hiied vaatasid kõik alla.
Illi kõndis, huuled torus --
soe ja halb tal oh olla...
Aga äkki sündis ime:
pilved taeva kinni matsid,
peagi ilm kõik oh pime,
mustad rünkad päikse katsid.
Järsku jooksis kuldne tuli
üle pilve siniselja,
sõitis mürin, järsk ja vali,
mööda taevast tuhatnelja.
Hirmul tuppa jooksis Illi,
hüüdis: ,,Ema, armas ema!
Tondid põristavad pilli,
panid taeva värisema!"
Armas laps, see on ju äike
mis võib kohe vihma tuua
lilled närtsitand on päike,
nüüd nad igatsevad juua."
Siiski kartis väike Illi,
oli peidus kapi taga.
Õues põristati pilli,
sadas vihma ladinaga...
Jaaniõhtu
Metsast suure kuuse alt
kostab lauluhääl.
Valgus kumab ülevalt --
annaabi.ee 
