"sinisaalis" - 1 õppematerjal

Liivi ja Koidula luulevõrdlus

Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme õhu hoos, ­ mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Üks magus soov säält tuli tasa rinda: oh et nii kuldne seisaks armu tee kui vesi oma hiilg'vas sinisaalis! Sääl ­ tormid puutund järsku järve pinda ja kiskund laintel lõhki vaikse vee: oh süda, - nõnda arm end sulle maalis! Siin räägib autor küll ilusast kevadhommikust, aga sellega seoses tekivad tal hoopis muud mõtted. Sileda pinnaga järvevesi sümboliseerib siin õnnelikku armastust. Viimane salm on aga hoopis vastupidine, mis tähendab, et kõik ei ole alati nii lihtne ja