EELAJALOOLISED LOOMAD
Pikkamööda tekkisid soojad madalad mered. Nes meredes,
vee kaitse all, tekkisid esimesed eluvormid. Neid esimesi elu algeid nimetatakse
eelajaloolisteks, sest nad tekkisid enne kirjutatud ajalugu. Eelajaloolise elu ainsad
tunnistused on kivistised loomade ja taimede säilinud jäänused. Enam kui 2000
miljoni aasta vanuste kivististe põhjal on teada, et ühed kõige varasemad eluvormid
olid bakterid. Järk-järgult tekkisid ja arenesid taimed, mida nimetatakse
sinirohelisteks vetikateks. Vetikad kasvasid ringidena või madalate sammastena,
stromatoliitidena, mis on säilinud kivististena, ka tänapäeval tekib madalates
troopikameredes stromatoliite. Vetikad tootsid hapnikku gaasi, mida vajavad taimed
ja loomad eluks. Hapnik pääses merest õhku ning moodustas atmosfääris osoonikihi,
mis kaitses Maad päikesekiirguse eest. Elusolendid hakkasid asustama maismaad ja
hingama õhku. Esimestest eluilmingutest alates on olnud miljoneid loomade ja
taimede liike