Sooline dimorfism peaaegu puudub ainsa erinevuse leiame vaid noka värvuses. Jäälinnu kehaehituses ilmneb mitmeid kohastumuslikke jooni. Nii on ta keel väga väike, lausa taandarenenud: et mitte takistada kala haaramist ja nokas hoidmist. Varvastest on kolm eesmist algusosas märgatavalt kokku kasvanud. Morfoloogid nimetavad sellist jäset istujalaks; jäälind kühveldab jalgade abil pesaurust liiva ja muud kobestatud pinnast välja. Siniraaliste seltsi jäälindlaste sugukonda (Halcyonidae s. Alcedinidae) kuulub 8486 liiki. Elupaigast ja eluviisidest johtuvalt jaotuvad nad kahte alamsugukonda: põhiliselt kalatoidulised vee-jäälindlased (Alcedininae) ja puistu-jäälindlased (Halcyoninae). Viimased elutsevad Aasia, Aafrika ja Austraalia troopilise ja lähistroopilise vööndi metsa- ja poolavamaastikul ning on loom-segatoidulised. Jäälinnu (Alcedo) perekonda on paigutatud üheksa liiki. Enamik autoreid on jäälinnu (Alcedo
umbrohuseemneid, samuti tirtsude mune ja puidukahjureid. Serami kakaduu on erkroosade sulgede ning punase peatutikesega üks suurimaid kakaduusid. Ta lendab küll vahetevahel maapinnale, ent elutseb siiski puude ladvus. Kakaduu tõstab ja langetab tutikese sulgi vastavalt meeleolule. Turris tutt pealael tähendab, et lind on ärritunud. (Parish 2006:34) 10 lk 2.4. Siniraaliste selts 2.4.1. Sugukond: Jäälindlased Naeru-hiidkalur ehk kookaburra on jäälindlaste sugukonna suurim esindaja. Ta on teiste liikidega väga sarnane, ent ei püüa kala, vaid peab jahti maismaal. Kookaburrat tuntakse tema hääle põhjal, mis meenutab inimese naeru. Mitmes keeles on hiidkaluri nimeks ,,naerupall Jack". Kookaburra on suurepärane häälte matkija, kes on suuteline matkima näiteks veduri häält. Linnu pealagi, selg, tiivad ja saba on roostepruunid. Kõht valkjashall
annaabi.ee 
