Neid linde me tunneme
Mõistatusi toonekurest:
1. Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob.
2. Pikk on mul nokk ja pikad jalad,
maiuspalaks konn ja kalad.
Mu pesas tihti külas tuuled,
sa harva minu laulu kuuled.
Kluu-kluu-kluu, kluu-kluu-kluu.
q Küpsuseksam Venda Sõelsepp
Siis kui sina esimesi koolipäevi kokku loed,
küpsuseksamile lendab, üle maa ja mere rändab
pikajalgne kurepoeg.
Eksam on geograafias. Teemaks leida Aafrika.
On need ikka õiged linnad? Õiged sinipaelad jõed,
mida mööda tuleb minna? Kus on, kus on õige suund?
Kes see küsib? Kes see hindab?
Elu hindab, kes see muu.
Kui on selja taha jäänud mäed ja järved, kaldakäänud,
üle Vahemere viivad noored vihisevad tiivad
käes on puhas viis!
Aga kui ei ole? Mis saab siis? Siis on hindeks üks.
Parvest jälle puudub üks...
Kurest lastekirjanduse kogumikes:
1. Teele, teele kurekesed, Friedrich Kuhlbars, lk. 30. Meie kiisul kriimud silmad. Tallinn: Eesti Raamat
1985; lk. 23
annaabi.ee 
