Puisniidud
Viljakamatel muldadel hakkavad enamasti laiutama
tugevamakasvulised taimeliigid, kuid toitainete vähesem kättesaadavus võimaldab selle
ressursi pärast konkureerida suuremal arvul liikidel. Eriti vaestes kasvukohtades
domineerivad aga liblikõielised, kes suudavad sümbioosis mügarbakteritega siduda
õhulämmastikku. Puisniidud on oma sesoonselt vahelduva õieiluga Eesti looduse kõige
pilkupüüdvamad kooslused. Varakevadel kattuvad need ühtlase sinilillevaibaga, mille
vahetavad mõnevõrra hiljem välja võsa- ja kollane ülane, suviti hakkavad massiliselt
õitsema madal mustjuur, harilik härghein, verev kurereha ja paljud käpalised, hilissuvel
ädallill ja sügiseti sügisene seanupp. Suure osa puisniitude rikkalikest liikidest
moodustavad siiski tarnad ja kõrrelised.
Valgus
Puisniitudel on kasvavad enamasti rohurindesse loetavad taimed, mis vajavad ka palju valgust ning
seda seal ka jagub
annaabi.ee 
