Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
teiselt poolt varise lagunemise tingimustest. Kui igal aastal variseb maapinnale 3
t/ha varist ja kõdu on 30 t/ha, siis näitab see, et kõduna on talletunud 10 aasta varis.
Puistus, kus kõdu lagunemiseks on tingimused halvad, on kõdu hulk väiksema
varisehulga korral sageli suurem kui puistus, kus varist on rohkesti ja tingimused selle
lagunemiseks on head.
Kõdu hulk sõltub otseselt mullaviljakusest: näit. jänesekapsa kuusikus võib kõdu mass
ulatuda 27,7 t/ha, sinilillekuusikus, kus lagunemistingimused on soodsamad 13,2 t/ha
ja sinililletammikus vaid 4,0 t/ha.
Et lehed ja okkad kõdunevad kiiremini kui muu varis, siis kõdus nende osakaal
väheneb. Eriti aeglaselt kõdunevad käbid ja kooretükid, mistõttu nende osakaal
suureneb, eeskätt alumistes mullakihtides. Näiteks männikäbid lagunevad täielikult
10...14 aasta, kuusekäbid 11...15 aasta jooksul.
Kõdu tihedus oleneb kõige enam okaste ja lehtede kujust ning suurusest. Pikad ja
annaabi.ee 
