"sinilillekimbu" - 1 õppematerjal

Raamat, vanaaegne mõnuaine

Ta sai väga hästi hakkama arvuti taga, kasutas mobiiltelefoni, internetipanka ja Tallinnas võis ta veeta tunde suurtes kaubanduskeskustes. Ta ei ostnud muidugi noortekauplustest midagi, aga talle meeldis see aura, see õhkkond ja need noored. Ta ei lugenud juba mitmendat korda mõnda vanaaegset teost, et kõrvale hiilida noortest ja uutest tuultest kirjandusmaailmas. Sel hommikul, mil korjasime koos meie esimese ja kahjuks viimase ühiselt korjatud sinilillekimbu, kiitis ta just viimasel ajal aktuaalset raamatut Sass Hennolt ehk ''Mina olin siin. Esimene arest.''. Mulle tuli see muidugi üllatusena. Ta ei peljanud neid roppe sõnu, karme võtteid ja julme tegusid. Ta nägi sügavamale, ta hindas noore inimese vaeva püstitada endale raske eesmärk ja see ka ellu viia. Reaalsest elust otsekohest ja ilusatamata tõde kirjutada pole ju eriti kerge ja riskivaba. Nimekirjas, mis vanaema mulle andis, on kakskümmend viis raamatud, neist