Austraaliast; 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanuseid mikroorganismide elutegevuse jälgi Gröönimaa settekivimeist), kuid võimsamate mikroskoopide ja tundlikemate mõõteriistade abil on nii vanade elujälgede tõestused kõikuma löönud. Kindlalt tõestatud selged elu märgid on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest. Need varased hästi säilinud orgaanilised molekulid tõestavad nii eukarüootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikutele ehk tsüanobakteritele (varem tuntud ka kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus
kiiresti. Kus orgaanika mineraliseeritakse, toimub just setetes ja bakterite kaasabil anaeroobsetes tingimustes – denitrifikatsioon. Ka veesambas on see võimalik, kuid veesammas on õhule. Mõnedes lahtedes regeneeritakse 71% N ja 88% P. denitrifikatsiooni tagajärjel kõrvaldatakse ammoonium. Mikroorganismid saavad selle protsessi käigud endale energiat, selle käigus vabaneb N2O ja reageerib O3-e või N2-ga. N2O ja N2 on taimedele kättesaamatud. Sinikutele oluline. Lämmastiku kadu on proportsionaalne süsteemi lisanduva lämmastikuga. Denitrifikatsiooni tagajärjel kaob kuni 50% lämmastikust. Soodsaimad tingimused selleks estuaarides. Magevetes viiakse välja u 10-35%. Heitvete puhastamine on ikka tähtis. N : P=16 : 1. Estuaarides on see suhe vaid 8 : 4. NH4NH3N2 Ülalt alla kontroll: Kõrgemal tasemel organismid kontrollivad madalamal astmel olevaid organisme. Kõvapõhjalised rannikud: Merisaarmasmerisiilikvetikad (lehtadrud)
annaabi.ee 
