4) Torud – a)õmblusteta torud (valtsitud, tõmmatud), b)keevitustorud (pikiõmblusega, keerdõmblusega) 5) Erivaltstooted- perioodilised profiilid (muutuva ristlõikega latid), valtsid, rattad, kuulid 6) Ristlõike mõõtmete järgi liigitakse: jämesordime (rl.m-ga 80..200 mm), kesksordime (30…80 mm), peensordime (20…30 mm), valtsraat (5…9 mm) 5. Süsinikterased, liigitus Süsinikteras=mittelegeerteras liigitatakse: 1) otstarbe järgi: a)süsinikkonstruktioonterased(C=0,05…0,65%) b)süsiniktööriistaterased (C=0,7…1,35%) 2) C sisalduse järgi: a) madalC-terased (C<0,25%) pehme , b) keskC-terased (C=0,25…0,6%), kasut.kõige rohkem, c) kõrg-C-terased (C>0,6%) tööristatehased 3) kvaliteedi järgi (lähtudes väävli- ja fosforisisaldusest): a) tavakvaliteetteras (S<0,05%, P<0,04%) ; b)
temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab lõikeriista materjalilt vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. 2 Süsinikterased Süsinikteras on raua ja süsiniku sulam, kus süsinikusisaldus on piires 0,7%...1,3%. Süsinik on terase põhiline lisand, see annab terasele karastumisvõime ja määrab füüsikalis-mehaanilised omadused. Süsinikusisalduse tõusuga terases suureneb selle kõvadus, kulumiskindlus, kuid väheneb löögisitkus. Peale nende sisaldab süsinikteras räni (kuni 0,4%), mangaani (kuni 0,8%), väävlit (kuni 0,06%) ja fosforit (kuni 0,07%). Mangaan Mn ja räni Si on