Võrdleva Poliitika kodutööd
mitmerahvuselised, kuid sellegipoolest pole korrektne rääkida nt etnilisest lõhest parteide
kujunemisel, arvestades, et üldiselt tunnevad kõik USA elanikud end siiski ameeriklastena.
Siiski võib välja tuua rassilise lõhe selles mõttes, et demokraatidel on tugevaim positisoon
mustanahaliste hulgas ning enamik mustanahalisi on just Demokraatliku partei kindlad valijad
(Gitelson jt, 1996, lk. 123). Ka on välja toodud asjaolu, et enne 1970ndaid esindas
Demokraatlik partei eeskätt sinikraesid ehk töölisi ning pärast seda toimus valijaskonna
ümberrühmitumine nii, et demokraatide toetajateks said lisaks ka keskklass ja vaesemad
inimesed, kes olid liberaalsete vaadete pooldajad (Wilson, 1998, p. 152). Seega võib siin näha
märki klassilõhe mõjust erakonna toetajaskonna kujunemisel.
Peamiseks kaheks juhtivaks poliitiliseks ideoloogiaks USAs on konservatism ja liberalism.
Nende kahe ideoloogia esindajad on oma vaadetelt üsnagi erinevad ja nii tekibki küsimus,
annaabi.ee 
