Eesti keele allkeeled
Klass määrab, kellega on inimestel igapäevased kontaktid ja püsivamad suhted. Klassiga seotud markerid
tekitavad suhtlusbarjääre ning mõjutavad keelelist käitumist. Inimesed kalduvad püsima vanemate klassis.
Inimesed tahavad kõrgemasse kihti. Keel reedab tõusiku või esimese põlve kõrgkihtlase.
Sotsiaalse klassi allelemendid: amet (haridus, isa amet, sissetulek), eluruumi tüüp, elukoht. Valgekraed vs sinikr.
Kõnestiilid (vabast vestlusest kuni ametliku vestluseni). Kolm põhistiili: igapäevane, hoolikas, formaalne.
Labov: Olulisim stiilimuutuste mõjur on see, kui palju inimene keskendub sellele, mida öelda ja kui palju sellele,
kuidas öelda. Mida formaalsem stiil, seda enam keskendutakse sellele, kuidas öelda.
Sex/prestige pattern (Hudson): püsivaim tulemus, mis on leitud sotsiolingvistilistest uurimustest industriaalsetes
lääneriikides