Hiir rätsepaks
õhtuehal kuldne tee.
Pehmeid tuuli, lõunatuuli
leelutamas metsades,
pilvi väikesi ja suuri
ujub hõbevalguses.
Ei ma püsi, ei ma püsi
enam toas sumedas!
Vares pesa kallal rüsib
kuuseladvas tumedas.
Räästas tilgub, räästas tilgub
kevadkääbus peksab reht.
Õhtul heledamalt vilgub
kevadrõõmus ehatäht.
Pajuurvad, lepaurvad.
Päike paitab lumest vee.
Hommikud ei ole kurvad,
õhtuehal kuldne tee.
Sinikellukese surm
Ülal taevas pilvitu ja puhas;
õitses sinikellukene luhas,
paitas teda päeval päikene,
öösel uinus rahus väikene.
Aga kord, kui taevas polnud puhas,
külm ja niiske udu heljus luhas,
kelluke jäi koidul ärkamata,
suri lillekene niidul märkamata,
Aprill
Päike särab, rohi tärkab,
metsakünkal üksik lill,
ojas kalakene ärkab --
meil on kevad ja aprill.
Lendab kuldnokk, vaatab ringi,
otsib, kus ta pesakast.
Trepil neli paari kingi --
paljajalu neli last.
Aknal aga noomib ema:
annaabi.ee 
